neljapäev, 20. veebruar 2014

TudengiTeaduse päeva uudislugu Regionaaltelevisioonilt

Regionaaltelevisioon Eestis tegi TudengiTeaduse päevast uudisloo:



Juttu on tudengiteadusest, ettekannetest, TalveAkadeemiast, Mektoryst jpm

--
www.talveakadeemia.ee

TudengiTeaduse päeva uudistenupuke tudeng.tv uudistes, 18.02.2014

TudengiTeaduse päeva uudistenupuke tudeng.tv uudistes:

--
 Algus: 0:52

www.talveakadeemia.ee

kolmapäev, 29. mai 2013

Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia doktorant Siiri Suursoo uurib, kuidas radioaktiivsed elemendid joogiveest välja filtreeritakse ning mis selle protsessiga kaasneb


Põhjavesi tundub üsna turvaline joogivee allikas, kuna võrreldes näiteks Ülemiste järvest võetava pinnaveega on see kaitstud õhust tuleva reostuse eest. Mõnel pool Eestis sisaldab vesi radioaktiivseid elemente, mis tekitab aga uue mure.
Ligikaudu 18 protsenti eestlastest, see on umbes 230 000 inimest, tarbib joogivett, mis on Eesti ja Euroopa Liidu seaduste mõttes liiga radioaktiivne. Eriti terav on probleem Põhja-Eestis, sest seal tuleb osa kraaniveest kambriumi-vendi põhjaveekihist. Probleem puudutab ennekõike neid, kelle vesi tuleb põhjaveest, mitte pinnaveest. Radioaktiivsuse põhjuseks on suur raadiumi isotoopide sisaldus vees.
AS Viimsi Vesi on ehitanud veepuhastusjaama, milles saadakse lahti mangaanist ja rauast vees. Ühtlasi eemaldavad jaama filtrid veest ka ­raa­diumi. Protsess näeb välja nii, et vesi juhitakse läbi suurte filtertsisternide.
Pärast esimest saadakse lahti mangaanist ja rauast. Teisest filtrist läbi läinud vesi on puhas ka raadiumist. Ainus häda on, et nii kogunevad radioaktiivsed elemendid filtermaterjali sisse. Raadiumi lagunemisel tekib tsisternides gaasiline radoon, mis omakorda tungib filtermaterjalist õhku.
Veejaama radioaktiivsus
Siiri Suursoo on Tartu Ülikooli neljanda aasta keskkonnatehnoloogia doktorant, kes töötab füüsikainstituudis. Tema uuribki seda, kuidas radioaktiivsed elemendid joogiveest välja filtreeritakse ning mis sellega kaasneb.
Tartu füüsikute uurimisrühma ja TTÜ uurijate koostöö on hea näide sellest, kuidas ettevõte otsib võimalikule probleemile lahendust koos teadlastega.
Siiri Suursoo uurimistöö on aga tõstatanud uue probleemi: kui inimese veepumpamise ja -puhastamise tagajärjel jõuavad filtritesse ka radioaktiivsed elemendid, saavad filtris olevatest materjalidest radioaktiivsed jäätmed. Jäätmed on aga keskkonnale kahjulikud ning nendega pole midagi peale hakata.  
Lisaks töötavad veepuhastusjaamas filtritega samas ruumis ka inimesed. Filtritesaali õhus on teadlased mõõtnud radoonisisaldust, mis ületab kolm korda soovituslikke piirmäärasid. Veepuhastusjaamas töötab kümmekond inimest ning kõrge radoonitasemega ruumides ehk puhastusfiltriga samas ruumis viibivad nad harva.
Nende kontoriruumide õhus on radoonisisaldus aga normi piires. Seega jaama töötajate puhul aitab probleemi lahendada töökorralduse muutmine ning väga lihtsalt ruumide piisav tuulutamine.
Hoopis teravam probleem seisab ees aga filtrite endiga. Nimelt ühel hetkel saab nende eluiga täis, kuid neisse on ladestunud sedavõrd suur hulk radioaktiivseid elemente, et filtermaterjali tuleb käsitleda radioaktiivse jäätmena.
Suursoo selgitas, et Eestis käitleb radioaktiivseid jäätmeid ainult üks ettevõte, AS A.L.A.R.A. Praeguse praktika kohaselt aga sellist veefiltrite materjali veel radioaktiivse jäätmena ei käsitleta ning seetõttu pole  A.L.A.R.A-l kohustust ka radioaktiivseks muutunud filtermaterjali vastu võtta.
Samasuguse probleemi ees seisavad Suursoo sõnul tegelikult mitmed teisedki tööstused. Näiteks põlevkivi kaevandamisel ja põletamisel tuuakse maapinnast koos põlevkiviga välja ka radioaktiivseid elemente, mis kuhjuvad jääkaines.
Lahendust pole
Suursoo leiab, et kui inimtegevuse tulemusena võetakse maapinnast välja maavarasid, mille kasutamisel tekivad radioaktiivsed jäätmed, peaks tõsisemalt luubi alla võtma ka küsimuse, kuidas neist vabaneda.
Lahendus oleks vaadata üle seadused, et ka neid jääkaineid võiks seaduslikult lugeda radioaktiivseteks jäätmeteks, ja töötada välja seda liiki jäätmete käitlemise praktika. Tegelikult me veel ei tea, kuidas oleks kõige mõistlikum neid jäätmeid ladestada. Sama käitlemisviis, mida A.L.A.R.A-s teiste radioaktiivsete jäätmete puhul kasutatakse, ei tasuks filtermaterjali puhul ära.
Raadium
• Üks Eesti põhjavett radioaktiivseks tegev raadiumi isotoop – raadium-226 – on radooni ema. Radoon on see radioaktiivne gaas, mis põhjustab mõnevõrra kõrgemat radioaktiivsuse taset Põhja-Eestis.
• Vees sisalduvast raadiumist tekib radoon, mis eraldub veest gaasi kujul. Radooni tase tõuseb hüppeliselt näiteks vannitoas pärast vannis või duši all käimist, seda just Põhja-Eestis.
• Radioaktiivsuse looduslik foon Põhja-Eestis on küll tugevam kui mujal, kuid siiski mitte selline, et olla ohtlik.
• Kokkupuude radioaktiivsusega suurendab riski haigestuda vähki. Kuid kindlasti tuleb arvestada, et radioaktiivsus pole ainus vähki haigestumise põhjustaja. Vähk võib välja areneda paljude koosmõjude tagajärjel.
• Samast raadiumi sisaldavast kambriumi-vendi põhjaveekihist pumbatakse Eestis ka mineraalvett, mida kasutatakse sanatooriumis raviprotseduurideks.
--
www.talveakadeemia.ee

laupäev, 16. märts 2013

TalveAkadeemia 2013 analüüsikoosolek Mäeinstituudis, 16.03.2013

TalveAkadeemia 2013 konverents möödus edukalt. Nüüd on aeg analüüsida, mida kasulikku kaasa võtta järgmisesse korraldustsüklisse.

Pildid analüüsikoosolekult:


--
www.talveakadeemia.ee

teisipäev, 6. märts 2012

Labor

Kuulad saadet: Labor

Neutriinokatse vead. TalveAkadeemia. Kuhjuv kultuur


04.03.2012

--
www.talveakadeemia.ee

kolmapäev, 29. juuni 2011

Talv on veel kaugel, aga teadustöö ja TalveAkadeemia ei küsi aastaaega!

Talv on veel kaugel, aga teadustöö ja TalveAkadeemia ei küsi aastaaega!

Oled äsja kaitsnud oma lõputöö või kursusetöö? Ära jäta seda vaid ülikooli seinte vahele, vaid osale sügisel algaval üliõpilaste teadusartiklite konkursil.

Esitatud artiklid peavad olema seotud säästva arenguga. Mis on säästev areng ja kuidas on varasemad osalejad oma töid sellega seostanud? Uuri lähemalt TalveAkadeemia kodulehelt www.talveakadeemia.ee (konkurss). Samuti leiad sealt konkursinõuded (http://www.talveakadeemia.ee/11/index.php?id=209).

Tööde esitamine konkursile lõppeb novembris 2011.

See on Sinu võimalus arendada oma teadustööd, saada mitmekülgselt tagasisidet ja panustada eesti keelsesse teadusse.

MTÜ TalveAkadeemia

www.talveakadeemia.ee

--
www.talveakadeemia.ee

laupäev, 19. märts 2011

Teaduse populariseerimise projektikonkurss 2011

Teaduse populariseerimise projektikonkurss 2011


Taotluste esitamise tähtaeg on 4. aprill.

Konkursi eelarve 2011. aastal on 152 253 eurot.

Taotlusi konkursil osalemiseks võivad esitada kõik Eestis teadust populariseerivad füüsilised- ja juriidilised isikud. Taotletavale summale ülem- ega alampiiri ei ole.
Konkursile võib taotlusi esitada järgmiste teadust populariseerivate tegevuste toetamiseks:
- avalikkusele ja õpilastele suunatud ürituste, tegevuste ja konkursside korraldamine;
- õpiotstarbeliste audio-visuaalsete materjalide koostamine;
- näituste korraldamine ja väiksemahuliste eksponaatide soetamine;
- teaduspäevade,töötubade ja konverentside korraldamine.;
- teadusteemaliste artiklite ja rubriikide avaldamine meedias;
- muude teadust populariseerivate ürituste ja tegevuste läbiviimine.


Konkursile ei või esitada taotlusi, mille tegevused on rahastatud teaduse populariseerimise avatud taotlusvooru „Teeme" kaudu.
Konkursi tulemused tehakse teatavaks hiljemalt 31. maiks 2011.

Konkursi tingimused, nõuded esitatavatele dokumentidele leiate aadressilwww.archimedes.ee/teadpop
Teaduse populariseerimise projektikonkursi eesmärk on toetada tegevusi, mille kaudu tutvustatakse teadustegevust ja tehakse seda laiemale avalikkusele mõistetavamaks, populariseeritakse teadussaavutusi ja teadlaste tööd ning äratatakse huvi teadustegevuse ja teadlase elukutse vastu. Muuhulgas toetatakse tegevusi, millega äratada nooremate kooliõpilaste huvi teaduse ja tehnoloogia vastu; propageerida eesti keele kasutamist teaduskeelena; tutvustada interdistsiplinaarseid uurimissuundi.
2011. aasta konkursi lisaeesmärk on toetada tegevusi, mis aitavad kaasa Teadusaasta 2011/2012 eesmärkide täitmisele.

Lisainfo:
Margit Lehis
Sihtasutus Archimedes
Tel 730 0335, 520 3270
margit.lehis@archimedes.ee
www.archimedes.ee/teadpop


--

reede, 4. märts 2011

Konverents algas

Üheksandat aastat toimuv tudengite konverents TalveAkadeemia avab tänavu läbi erinevate valdkondade elurikkuse temaatika. "Räägime konverentsil bioloogilisest mitmekesisusest nii, et see on mõistetav ja huvipakkuv ka majandus- ja sotsiaal- ning miks mitte ka kunstiteaduste üliõpilastele", ütles TalveAkadeemia 2011 projektijuht Evelin Aavik.

Otseülekanne
TalveAkadeemia konverentsi on võimalik jälgida läbi TalveAkadeemia (www.talveakadeemia.ee) ja Tallinna Ülikooli (www.tlu.ee) veebi.

Esmakordselt on võimalik ka konvrentsi vaadata suurelt ekraanilt. Ühine avalik vaatamine toimub reedel algusega kell 12, Tallinna Tehnikaülikooli ruumis IV-200.

--

laupäev, 19. veebruar 2011

TalveAkadeemial ettekande tegevad noored teadlased osalesid esinemiskoolitusel, 19.02.2011

TalveAkadeemia seekordne esinemiskoolitus toimus Tallinna Ülikoolis. Koolitajaks Avaliku Esinemise Akadeemia liige Ragnar Siil.

Esinemiskoolitus on Talveakadeemia akadeemilise edukuse üheks näitajaks. Konkursil osalejad saavad viimaseid näpunäiteid, kuidas esineda TalveAkadeemia konverentsil oma tööga. Koolitus annab üle vaate, millised on juba esineja tugevad küljed, milliseid asju kindlasti vältida ning seda kõike saab kasutada nii Talveakadeemial esinedes, kui mujal teadusettekannet tehes.

Pilte esinemiskoolituselt:


--
www.talveakadeemia.ee

reede, 4. veebruar 2011

TalveAkadeemia konverents - "Elurikkus - elus rikkus", Pühajärve Puhkekeskus, 04...06.03.2011

TalveAkadeemia 2011 konverents - „Elurikkus - elus rikkus“

Kutsume Sind osalema elurikkuse teemale keskendunud TalveAkadeemia 2011 teaduskonverentsile. Konverents toimub 4.-6. märtsil 2011 Pühajärve Puhkekeskuses.

Ootame konverentsile osalema Eesti ülikoolide bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilasi kõikidest valdkondadest.

Konverentsi kõik kolm päeva on täis huvitavaid ettekandeid ja sisukaid arutelusid. Avaesinejana astub üles Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Olle Hints, kes kõneleb elurikkuse ajaloost, liikide tekkest ja hävimisest. Lisaks esineb sel aastal ka väliskülaline IUCN-ist (Maailma Looduskaitseliit) - Russell Galt - kes räägib sellest, millised on puutepunktid elurikkuse ja inimese vahel. Üles astuvad oma ettekannetega ka TalveAkadeemia 2011 teadusartiklite konkursi finalistid ning kuulutatakse välja ka võitja.

Konverentsi sisu pakub midagi igale maitsele, sest valida on 11 põneva grupitöö vahel. Võimalus on kuulata Fred Jüssiga loodushääli, õppida tundma hõimurahvaid Fenno-Ugria asutuse esindajate juhendamisel või näiteks hoopis analüüsida miks on vaja võtta alasid kaitse alla. Lisaks toimub laupäeva õhtul paneeldiskussioon teemal „Mis on elurikkuse väärtus?“.

Konverentsipäevi jääb aga mõlemal päeval lõpetama meeleolukas õhtuprogramm. Reede õhtul saavad huvilised vaadata Riho Västriku filmi “Reis Leena lätetele” ning laupäeva õhtul saab tantsida Ska Faktori saatel.

Konverentsil osalemiseks on vajalik kirjutada lühike motivatsioonikiri. Kui tunned, et konverentsi sisu on huvitav ja ei taha sellest ilma jääda, siis haara sulepea. Ootame, et Sa kirjutaks, miks soovid osaleda (huvitab kindel esineja, teema on seotud lõputööga jne).

Konverentsil osalemine annab võimaluse kohata huvitavaid inimesi, laiendada silmaringi elurikkuse teemal ning veeta ideederohke nädalavahetus maalilises Lõuna-Eestis.

Registreerimine toimub 14.-18.veebruar!

Rohkem infot programmi ja registreerimise kohta leiab TalveAkadeemia kodulehelt www.talveakadeemia.ee

TalveAkadeemia meeskond
info@talveakadeemia.ee


--
www.talveakadeemia.ee

esmaspäev, 20. detsember 2010

Meediaplaani ja pressiteate koolitus, 18.12.2010

Meediakoolitus toimus TTÜ Mäeinstituudi ruumides (VII korpus II korrus) 18.12.2010
Koolitajaks oli Meelika Jürisaar. Meelika töötab Eesti Noorteühenduste Liidus avalike suhete spetsialistina ning oli seetõttu parim valik koolitajaks, kuna puutub igapäevaselt kokku noorte- ja üliõpilasorganisatsioonidega.  Koolitus toimus kahe case-i põhiselt: TalveAkadeemia ning Tudengi Eurovisioon 
Pärast koolitust tegi osa osalejad tutvust Mäemuuseumiga



--
www.talveakadeemia.ee

pühapäev, 21. november 2010

esmaspäev, 8. märts 2010

TalveAkadeemia 2010 korraldusmeeskond finišis!


TalveAkadeemia 2010 korraldusmeeskond!

Ülemine rida vasakult paremale: Tõnu, Anton, Andrus, Triin, Meelis, Gaia. Keskmine rida: Erki, Helen, Maarja, Liis, Heidi, Daniel, Siiri, Ele, Kadi. Istuvad: Kristel, Varje, Silja, Eeva, Evelin, Monika.






pühapäev, 7. märts 2010

TalveAkadeemiast on saanud kindel kvaliteedimärk



TalveAkadeemia tõestas taas oma vajadust ning olulisust Eesti teaduse arengus ning tudengite koostöös. Konverentsil osalejad näitasid, et üliõpilaskond on huvitatud ühiskonda puudutavatest probleemidest, küsib, teeb ettepanekuid ning on valmis uusi projekte ette võtma. 

26.–28. veebruaril toimus Viinistu konverentsi- ja kultuurikeskuses tudengite säästva arengu teemaline teaduskonverents TalveAkadeemia, seekord teemaks Läänemeri. Kaheksa aastaga on TalveAkadeemiast saanud kindel kvaliteedimärk, mis väljendub nii heal tasemel ettekannetes, aktiivsetes osalejates kui huvis ja tunnustuses väljastpoolt.
TalveAkadeemiaga mitu aastat seotud olnud EMÜ vilistlane ja töötaja Elen Peetsmann leidis, et paari viimase aastaga on oluliselt paremaks muutunud tudengite teadusettekanded. Ka on näha, et üliõpilased tunnevad üksteise, tihti seinast seina teemade vastu huvi ning küsimusi esitatakse aina enam ja enam.
Esimest korda konverentsil osalenud metsandustudeng Viljar Nurk ütles: «Kõige lahedam oli see, et pidevalt sattusid konverentsi jooksul kokku uute inimestega, kes tegelevad erinevate asjadega. Uskumatu lausa, mis teadustööga Eestis tegeletakse! Väga inspireeriv õhkkond.»
Talveakadeemikud paistavad silma uudishimu ja kriitikameele poolest. Teise päeva õhtul toimunud paneeldiskussioonis olid osalejad need, kes tegid ettepanekuid Läänemere paremaks kaitseks, ning ka panelistid ise pidasid oluliseks tudengite aktiivsust probleemide ülesvõtmises ühiskonnas.
Kõige erilisem TalveAkadeemia osa oli ja on ilmselt alternatiivsete ideede sessioon, kus kindlal ajal saavad osalejad kokku tulla väiksematesse gruppidesse. Teemade ringi loovadki nad ise ning sellesse korraldajad ei sekku. Ühes nurgas räägiti mahetalunike otsesuhtlusest tarbijaga Tartus, teises nurgas peeti plaani, kuidas jagada infot energia efektiivsuses kohta. Kõige hulljulgem seltskond veetis suurema osa laupäeva ööst aga uduvihmas kindla sihiga ehitada valmis iglu! Vastu pühapäeva hommikut see eesmärk ka saavutati.
Tänavuse TalveAkadeemial esinejate seas olid Sampsa Vilhunen WWF-sit, Urmas Lips TTÜ meresüsteemide instituudist, Jüri-Ott Salm ELF-ist, Aleksei Lotman riigikogust jt. Lisaks osaleti mitmetes Läänemerega seotud grupitöödes Kihnu kultuuriloost ja tuuleenergeetikast kalade lahkamise ja loodushoidliku kosmeetika valmistamiseni. Konverentsi videosalvestust saab peagi näha aadressil http://www.talveakadeemia.ee
TalveAkadeemiat korraldavad üliõpilased kõigist suurimatest Eesti ülikoolidest. Maaülikoolist on kaskorraldajaks KÜS, kes oma panuse eest TalveAkadeemiasse sai ka möödunud novembris EMÜ teaduse populariseermise kolmanda preemia.

Kadri Kalle
(Lugu ilmus Maaülikooli ajalehe 4.märtsi numbris,http://www.emu.ee/userfiles/Ajaleht%20Maaylikool/2010/4.03.2010.pdf)
--
www.talveakadeemia.ee

kolmapäev, 10. veebruar 2010

Kohtusid TalveAkadeemia organisatsioonid

Just mõned nädalad enne uue TalveAkadeemia tulekut, kogunesid muhedas Arukülas 4 organisatsiooni esindajad ja TalveAkadeemia nõukogu, et nii üksteist paremini tundma saada kui uurida ühisosasid ja edasist koostööd.

Kohalolnud organisatsioonid olid: EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts (KÜS), TTÜ Säästva Arengu Klubi (SAK), TTÜ Mäering (MR) ja Eesti Geograafia Seltsi Noorteklubi (EGSN). Kolm esimest on panustanud korraldajate näol TalveAkadeemiasse juba selle algusest saadik, EGSN ühines kohtumisega kui uus huviline.

Tagamaks TalveAkadeemia enda jätkusuutliku arengut ning selle eesmärgiks olevat erinevate ülikoolide ja tudengite koostööd, tutvustasid kogenumad talveakadeemikud noorematele TalveAkadeemia protsessi ja struktuuri, organisatsioonide juhatused rääkisid üksteisele oma tegevustest. Rünnati ka aju uute võimaluste osas Talveakadeemia, organisatsioonide ja ülikoolide vahel.

Loomulikult ei puudunud kohtumiselt ka korralik saunaõhtu (kus need kõige innovaatilisemad mõtted sünnivadki).

Pühapäeva hommikul võtsime kohtumise kokku konktreetste plaanidega, kuidas organisatsioonid saaksid tihendada omavahelist suhtlust ning rohkem kokku saada.



--
www.talveakadeemia.ee

pühapäev, 17. jaanuar 2010

Artiklite esitamine TalveAkadeemia konkursile on selleks korraks lõppenud!

10. jaanuaril lõppes artiklite esitamine TalveAkadeemia teadusartiklite konkursile. Selle aasta artiklitesaak osutus rekordiliseks. Kokku esitati konkursile 47 artiklit, millest 46 pääses edasi hindamisele.

Kõige populaarsemaks valdkonnaks osutus loodusteadused ja tehnika, kuhu esitati 16 artiklit. Teist kohta jäid jagama valdkonnad bio- ja keskkonnateadused ning ühiskonnateadused ja kultuur, mõlemasse valdkonda esitati 13 tööd. Kõige vähem laekus konkursile terviseuuringute-alaseid artikleid (4 tööd).

Artiklikirjutajad pärinesid kaheksast erinevast ülikoolist. Kõige rohkem töid laekus Tartu Ülikoolist – 14 artiklit, sealhulgas 1 töö TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast ja 1 töö TÜ Õigusteaduskonnast Tallinnas. Teise koha pälvis Tallinna Tehnikaülikool 12 artikliga (sealhulgas 1 töö TTÜ Tartu Kolledžist). Kolmandat kohta jäid jagama Eesti Maaülikool ja Tallinna Ülikool, kummastki koolist esitati 7 artiklit. Kahe artikliga olid esindatud Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Üks töö esitati Estonian Business School'ist. TalveAkadeemia konkursil osales ka üks välismaal õppiv eesti tudeng – 1 artikkel laekus Poola ülikoolist University of Wroclaw.

Kui vaadelda ülikoole selle alusel, kus viidi läbi uurimistöö, mille põhjal artikkel kirjutati, on jaotus järgmine:

  • Tartu Ülikool – 14 (sealhulgas 1 töö TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast ja 1 töö TÜ Õigusteaduskonnast Tallinnas);
  • Tallinna Tehnikaülikool – 11 (sealhulgas 1 töö TTÜ Tartu Kolledžist);
  • Eesti Maaülikool – 7;
  • Tallinna Ülikool – 7;
  • Eesti Kunstiakadeemia – 2;
  • Tartu Tervishoiu Kõrgkool – 2;
  • Estonian Business School – 1;
  • Euroülikool – 1;
  • Kesk-Euroopa Ülikool (CEU) – 1.

TalveAkadeemiale on traditsiooniliselt artikleid esitama oodatud nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõppe tudengid. Sel aastal võisid konkursil esmakordselt osaleda ka ülikoolide värsked vilistlased, kes on lõpetanud kooli vähem kui 1 aasta tagasi. Seda võimalust kasutasid mitmed – 46 artiklikirjutajast 7 on viimase aasta jooksul oma ülikooliõpingud lõpetanud. 6 artiklikirjutajat tudeerib hetkel bakalaureuseõppes, 13 magistrantuuris ning 20 doktorantuuris.

Uurimistöö, millel artikkel põhineb, valmis 11 juhul bakalaureuseõpingute käigus, 22 juhul magistrantuuri vältel ning 13 juhul doktorantuuris.

Artiklitekonkursi tulemused selguvad jaanuari lõpus. Kolme TalveAkadeemia stipendiumi saajad kuulutatakse välja konverentsil.



--
www.talveakadeemia.ee

kolmapäev, 30. detsember 2009

Konkursi uus tähtaeg on 10. jaanuar!



TalveAkadeemia teadusartiklite konkursi tähtaega on pikendatud 10. jaanuarini 2010. Lisaks annab nüüd MTÜ TalveAkadeemia parimatele artiklikirjutajalete välja ühe 5000-kroonise peaauhinna asemel kolm stipendiumit väärtuses 7000, 5000 ja 3000 krooni. Haara härjal sarvist ja saada Sinagi oma töö!

Konkursile on oodatud artiklid, mis käsitlevad või on seotud säästva arenguga. Seejuures võib säästva arengu mõistet käsitleda laialt – artikkel ei pea keskenduma looduskeskkonnale, vaid võib käsitleda majandus-, tehnoloogia- või sotsiaalvaldkonna säästvat arengut. Artikkel võib olla kokkuvõte Sinu kursuse-, bakalaureuse, magistri- või doktoritööst või ka mõne õppekursuse raames valminud uurimustööst. Pikemalt konkursi tingimuste kohta loe siit.

--
www.talveakadeemia.ee