Põhjavesi tundub üsna turvaline joogivee allikas, kuna võrreldes näiteks Ülemiste järvest võetava pinnaveega on see kaitstud õhust tuleva reostuse eest. Mõnel pool Eestis sisaldab vesi radioaktiivseid elemente, mis tekitab aga uue mure.
Ligikaudu 18 protsenti eestlastest, see on umbes 230 000 inimest, tarbib joogivett, mis on Eesti ja Euroopa Liidu seaduste mõttes liiga radioaktiivne. Eriti terav on probleem Põhja-Eestis, sest seal tuleb osa kraaniveest kambriumi-vendi põhjaveekihist. Probleem puudutab ennekõike neid, kelle vesi tuleb põhjaveest, mitte pinnaveest. Radioaktiivsuse põhjuseks on suur raadiumi isotoopide sisaldus vees.
AS Viimsi Vesi on ehitanud veepuhastusjaama, milles saadakse lahti mangaanist ja rauast vees. Ühtlasi eemaldavad jaama filtrid veest ka raadiumi. Protsess näeb välja nii, et vesi juhitakse läbi suurte filtertsisternide.
Pärast esimest saadakse lahti mangaanist ja rauast. Teisest filtrist läbi läinud vesi on puhas ka raadiumist. Ainus häda on, et nii kogunevad radioaktiivsed elemendid filtermaterjali sisse. Raadiumi lagunemisel tekib tsisternides gaasiline radoon, mis omakorda tungib filtermaterjalist õhku.
Veejaama radioaktiivsus
Siiri Suursoo on Tartu Ülikooli neljanda aasta keskkonnatehnoloogia doktorant, kes töötab füüsikainstituudis. Tema uuribki seda, kuidas radioaktiivsed elemendid joogiveest välja filtreeritakse ning mis sellega kaasneb.
Tartu füüsikute uurimisrühma ja TTÜ uurijate koostöö on hea näide sellest, kuidas ettevõte otsib võimalikule probleemile lahendust koos teadlastega.
Siiri Suursoo uurimistöö on aga tõstatanud uue probleemi: kui inimese veepumpamise ja -puhastamise tagajärjel jõuavad filtritesse ka radioaktiivsed elemendid, saavad filtris olevatest materjalidest radioaktiivsed jäätmed. Jäätmed on aga keskkonnale kahjulikud ning nendega pole midagi peale hakata.
Lisaks töötavad veepuhastusjaamas filtritega samas ruumis ka inimesed. Filtritesaali õhus on teadlased mõõtnud radoonisisaldust, mis ületab kolm korda soovituslikke piirmäärasid. Veepuhastusjaamas töötab kümmekond inimest ning kõrge radoonitasemega ruumides ehk puhastusfiltriga samas ruumis viibivad nad harva.
Nende kontoriruumide õhus on radoonisisaldus aga normi piires. Seega jaama töötajate puhul aitab probleemi lahendada töökorralduse muutmine ning väga lihtsalt ruumide piisav tuulutamine.
Hoopis teravam probleem seisab ees aga filtrite endiga. Nimelt ühel hetkel saab nende eluiga täis, kuid neisse on ladestunud sedavõrd suur hulk radioaktiivseid elemente, et filtermaterjali tuleb käsitleda radioaktiivse jäätmena.
Suursoo selgitas, et Eestis käitleb radioaktiivseid jäätmeid ainult üks ettevõte, AS A.L.A.R.A. Praeguse praktika kohaselt aga sellist veefiltrite materjali veel radioaktiivse jäätmena ei käsitleta ning seetõttu pole A.L.A.R.A-l kohustust ka radioaktiivseks muutunud filtermaterjali vastu võtta.
Samasuguse probleemi ees seisavad Suursoo sõnul tegelikult mitmed teisedki tööstused. Näiteks põlevkivi kaevandamisel ja põletamisel tuuakse maapinnast koos põlevkiviga välja ka radioaktiivseid elemente, mis kuhjuvad jääkaines.
Lahendust pole
Suursoo leiab, et kui inimtegevuse tulemusena võetakse maapinnast välja maavarasid, mille kasutamisel tekivad radioaktiivsed jäätmed, peaks tõsisemalt luubi alla võtma ka küsimuse, kuidas neist vabaneda.
Lahendus oleks vaadata üle seadused, et ka neid jääkaineid võiks seaduslikult lugeda radioaktiivseteks jäätmeteks, ja töötada välja seda liiki jäätmete käitlemise praktika. Tegelikult me veel ei tea, kuidas oleks kõige mõistlikum neid jäätmeid ladestada. Sama käitlemisviis, mida A.L.A.R.A-s teiste radioaktiivsete jäätmete puhul kasutatakse, ei tasuks filtermaterjali puhul ära.
Raadium
• Üks Eesti põhjavett radioaktiivseks tegev raadiumi isotoop – raadium-226 – on radooni ema. Radoon on see radioaktiivne gaas, mis põhjustab mõnevõrra kõrgemat radioaktiivsuse taset Põhja-Eestis.
• Vees sisalduvast raadiumist tekib radoon, mis eraldub veest gaasi kujul. Radooni tase tõuseb hüppeliselt näiteks vannitoas pärast vannis või duši all käimist, seda just Põhja-Eestis.
• Radioaktiivsuse looduslik foon Põhja-Eestis on küll tugevam kui mujal, kuid siiski mitte selline, et olla ohtlik.
• Kokkupuude radioaktiivsusega suurendab riski haigestuda vähki. Kuid kindlasti tuleb arvestada, et radioaktiivsus pole ainus vähki haigestumise põhjustaja. Vähk võib välja areneda paljude koosmõjude tagajärjel.
• Samast raadiumi sisaldavast kambriumi-vendi põhjaveekihist pumbatakse Eestis ka mineraalvett, mida kasutatakse sanatooriumis raviprotseduurideks.
www.talveakadeemia.ee
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar